Pöördusime 2021. aasta sügisel Kantar Emori abiga ligi 100 selge keele kogukonna liikme poole. Soovisime teada saada, kuidas nende asutusel on pärast selge sõnumi võistlusel või selge keele koolitusel osalemist läinud. Küsisime, kuidas on selge keele mõtteviis omaks võetud ja kuidas seda on arendatud. Meid huvitas, milliseid algatusi ja muudatusi on tehtud ning millised on tulemused. Samas soovisime ka teada, millest on jäänud vajaka.

Enamus vastajatest kinnitas, et nende asutuses rakendatakse igapäevatöös selge keele põhimõtteid. 80% vastanutest hindas oma asutuse tekstide arusaadavust kümnepallisüsteemis hindega viis või rohkem.

Võistlusel või koolitusel osalemine on aidanud rohkem teadvustada selget ja kasutajast lähtuvat suhtlust. On rohkem teadlikkust ja osatakse teemale tähelepanu pöörata.

Mõnes asutuses on töö juba süsteemne. Enamasti on mõtteviisi muutuse taga olnud ka juhtkond. Kasutatakse tekstide toimetamist, uute mallide loomist jm. Vahel palutakse abi ka väljastpoolt asutust. Puudust tuntakse pidevast keeletoest. Samas on aru saadud, et teemaga tuleb pidevalt tegelda, ainult nii saavutatakse tulemusi.

Uuringu tulemused annavad märku sellest, et selge keel on jätkuvalt aktuaalne ja oluline vähemalt avaliku sektori jaoks. Eesti Keele Instituut pakub võimalikult palju tuge kõigile soovijaile, jätkates selge keele koolituste ja auditite tegemist.

Palusime vastanutel jagada ka mõnda näidet, mille loomisel on rakendatud selge keele põhimõtteid. Nende asutuste lugusid me teistele eeskujuks ja innustuseks jagama hakkamegi. Seejärel anname teada selle asutuse, kellele tasuta selge keele nõustamist pakume.

Katre Kasemets 

EKI vanem selge keele nõustaja