Juba üheksandat korda kutsub Eesti Keele Instituut (EKI) märkama ja tunnustama neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes väärtustavad ilusat eesti keelt ning kelle ühiskondlikud sõnumid on selged ja arusaadavad.  

Õiguskantsler Ülle Madise on selge keele eestkõneleja ja selge sõnumi võistluse patroon aastast 2017: „Pikka aega peeti keerutavat ja kenitlevat keelekasutust asjatundlikkuse märgiks, sellist eneseväljendust õpetati isegi ülikoolides. Ametlik tekst ei tohi olla kantseliitlik sõnakuhi, mille all lebab lämbunud mõte: tsunftide salakeelte ja tsunftivälistele inimestele ülalt alla vaatamise aeg on möödas. Eesti keeles saab kõike selgelt, täpselt ja hästi väljendada. Väärtustame selgust, mis on lugupidamise ja hoolimise märk.”

“Selgel sõnumil on üha digitaalsemas ja inforohkes maailmas võtmetähtsusega roll. Peame püüdlema selle poole, et suhtlus nii avalikus ruumis kui ka organisatsioonide sees on lihtne ja arusaadav, arvestab inimeste erisusega ja vähendab võimalust valesti tõlgendamiseks. Meie liidu liikmetel on selge sõnumi loomisel eriline vastutus, kuna kommunikatsioonispetsialistid saavad oma igapäevatööga mõjutada seda, millise sisu ja vormiga teave meieni jõuab. Kommunikatsioonitöötajate põnev väljakutse ja võimalus on pakendada ka kõige keerulisem teave selliselt, et info oleks üheselt mõistetav, praktiliselt kasutatav ja erinevaid inimgruppe kaasav,” sõnas Mariliis Beger, Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu juhatuse liige ja tehnoloogiaettevõtte Pipedrive globaalse kommunikatsiooni juht. 

EKI tänapäeva eesti keele osakonna juht Sirli Zupping usub, et infomüras jäävad selge sõnumi kandjad hästi silma. „Esmapilgul paistab selge sõnumi retsept lihtne. Tuleb valida asjakohane sõnastus, loogiline ülesehitus ja sobiv kujundus. Märksa keerulisem on need komponendid kokku panna nii, et inimene leiaks talle vajaliku info kergesti üles, saaks sellest aru ja oskaks selle põhjal tegutseda. Õnneks on igaüks meist rohkem kui korra kohanud selgeid sõnumeid. Neid märkamisi võistlusega otsimegi,” kutsub Zupping üles vastutustundlikke sõnumiloojaid tunnustama.  

Võistlusele võib esitada kodulehti, blogisid, käsiraamatuid, artikleid, saateid (saatejuhte), plakateid ja muid infomaterjale, mille sõnumid on sisult ja vormilt selged ning mis lähtuvad kasutaja vajadustest. Selge sõnumi auhinna kandidaate saab esitada aadressil selgesõnum.ee. Töid hinnatakse neljas kategoorias: tarbetekst, tarbepilt, tarbetekst koos tarbepildiga ja selge sõnumi edendaja. Võistlustöid oodatakse kuni 1. novembrini. Tulemused tehakse teatavaks ning selge sõnumi tunnusmärgised antakse üle 27. novembril toimuval tänuüritusel.  

Aastate jooksul on võistlusele oma töid esitanud sajad avaliku sektori asutused ja eraettevõtted. Selge sõnumi auhinna on saanud paljude teiste hulgas Tervise Arengu Instituut, LHV Pank, Riigi Infosüsteemi Amet, Statistikaamet, Meedialabor Levila, Maksu- ja Tolliamet, Riigikontroll, Päästeamet, Tuul Sepa „Evolutsioonibioloogi päevik“, Vikerraadio „Teadusuudis“, vestlussaade „Plekktrumm“, ajakiri Täheke, Risti Koguduse õpetaja Annika Laats, Helgi Erilaid ja Martin Järveoja.

1950. aastatel ingliskeelsetes riikides juristide algatatud selge keele mõtteviis on nüüdseks levinud paljudesse riikidesse. USAs võeti 2010. aastal vastu selge kirjutamise seadus, mis kohustab valitsusasutusi dokumente selges keeles kirjutama. Maailma edukaimaks selge keele rakendajaks riigisüsteemis peetakse Rootsit, Soomes on selge keelega tegeldud alates 1980. aastatest. Eestis on selge keele mõtteviisi propageeritud muu hulgas 2014. aastast korraldatava selge sõnumi võistluse kaudu.