Eesti keeletehnoloogia ei ole ammu enam kitsas teadusvaldkond, vaid leiab üha laiemat kasutust alates haridusest ja digiteenustest kuni muude keelekasutust toetavate lahendusteni.

Olulise panuse nende arengute edendamisse annab riiklik teadus- ja arendustegevuse programm „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“ (EKT), mille eesmärk on viia eesti keele tehnoloogilised lahendused rahvusvahelisele tasemele ja tuua need laiemalt kasutajateni. Programm toetab nii uute keeletehnoloogiliste rakenduste loomist kui ka olemasolevate kvaliteedi tõstmist, kandes olulist rolli eesti keele elujõulisuse ja kestlikkuse tagamisel ning pakkudes väärtust kogu ühiskonnale, tavakasutajast tippspetsialistini.

Tänavune aasta toob programmi kaudu mitu uut projekti, mis keskenduvad nii kõnetehnoloogiale, keeleõppele kui ka keeletarkvara põhikomponentidele. Milliseid lahendusi värsketest projektidest oodata võib?

Baastehnoloogiad, mille tähtsus ei vähene

Projekt “Kõnetuvastuse korpuste ja mudelite arendused” (TalTech) keskendub nii treeningandmestike loomisele kui ka uute ja seni toimivate mudelite ja rakenduste edasiarendusele. Eesmärk on treenida suuremahulisi kõnetuvastusmudeleid, mis saavad paremini hakkama näiteks mürastes tingimustes ja olukordadega, kus korraga kõneleb mitu inimest.

Ühtlasi püütakse lahendada üht senist suurimat kõnetuvastuse murekohta, milleks on heade reaalajaliste kõnetuvastusmudelite võrdlemisi nõrk kvaliteet. Projekti käigus plaanitakse välja töötada ka eestikeelset kõnet toetav suur keelemudel.

Eesti keele töötlemiseks vajaolevaid tööriistu arendav projekt “Keeletöötlusvahendite arendamine EstNLTK teegis” (Tartu Ülikool) keskendub EstNLTK teegi tööriistade edasiarendamisele ja täiustamisele, eesmärgiga parandada teegi kvaliteeti ning lisada uusi kasutusvõimalusi.

Samuti pööratakse tähelepanu sellele, et olemasolevad vahendid oleksid kergemini kasutatavad ja paremini nähtavad nii e-teenuste arendajatele kui ka baastasemel programmeerimisoskusega keeleteadlastele.

Digivahendid, mis toetavad kirjutamist, lugemist ja kõnearengut

Projekt “Eestikeelse teksti kirjutamisabi: automaatkorrektori ja paranduste selgitaja edasiarendus” (Tallinna Ülikool) on jätk varasemale samalaadsele projektile ja riigihankele, mille keskmes oli automaatkorrektori loomine õppijale ja õpetajale. Kuna senistes projektides ei olnud fookuses C1-tasemel keeleõppijad ega emakeelsed kõnelejad, siis sel korral plaanitakse projekti haaret just nendele rühmadele laiendada, märgendades juurde treenimiseks vajalikke andmeid ja häälestades uusi keelemudeleid.

Õppimisele ja õpetamisele keskenduv projekt “NutiLugemik: veebirakendus suulise lugemisoskuse arendamiseks” (TalTech) on fookusesse võtnud laste suulise lugemisoskuse arendamise. Loodav veebipõhine rakendus lõimib kokku õppematerjalid ja tänapäevase kõnetehnoloogia ja hakkab hindama loetud teksti soravust, täpsust ja mõistmist ning pakub loetule tagasisidet.

Viimase uue projektina saab sel aastal hoo sisse “SpeakTX 2.0 – digitaalne esmase hindamise vahend kõnehäirete tuvastamiseks” (Cognuse OÜ), mille fookuses on logopeediliste harjutuste hindamisvahendi loomine. Kõne hindamiseks luuakse sõeltest, mis aitaks lapsevanemal saada paremat ülevaadet lapse kõne arengust.

Eesti teadlaste töö jätkub

Jätkub ka möödunud aastal alanud projekt “Eesti keele toetus suurtes generatiivsetes vabavaralistes keelemudelites”, mida veavad eest Tartu Ülikooli teadlased.

Projekti eesmärgiks on lisada eesti keele tugi vabavaralisele baaskeelemudelile. Kui esimesel projektiaastal keskenduti rohkem treeningandmete koondamisele, töötlemisele ja testandmestike loomisele, siis teise aasta põhirõhk on baasmudelite treenimise jätkamisel. Selle kõrvalt jätkatakse ka treeningandmestiku laiendamisega ja rõhutakse ka kvaliteedi parendamisele.

Rohkem teavet projektide kohta leiab Eesti Teadusinfosüsteemist.