Valminud on Sõnaveebi kasutajauuringu raport
2023. aasta maist septembrini korraldas Eesti Keele Instituut keeleportaali Sõnaveeb kasutajauuringu, et paremini mõista Sõnaveebi erinevate kasutajarühmade vajadusi ja probleeme, valmistada ette järgmise õigekeelsussõnaraamatu ilmumist Sõnaveebis ja pabersõnaraamatuna ning saada detailne ülevaade Sõnaveebi keskkonna kasutajamugavusest. Kasutajauuring koosnes kahest osast: veebiküsitlusest ja süvaintervjuudest.
Veebiküsitlusele oli võimalik vastata umbes pooleteise kuu jooksul (18.05–30.06.2023). Küsimusi oli kokku 21. Vastuseid andis kokku 3005 inimest, lõpuni täitis küsitluse 1382 inimest (45,9%).
Vastanutest kõige rohkem on neid, kes kasutavad Sõnaveebi iga nädal või koguni iga päev, ja neid, kes kasutavad Sõnaveebi nii arvutis kui ka mobiilis. Infoesituse mõttes jagunesid kasutajate soovid selgelt kaheks: kui arvutis soovitakse pigem näha kogu infot korraga, siis mobiilis pigem ise avada soovitud infoüksuste kaupa. Enim sooviti juurde paindlikumaid otsinguvõimalusi: metamärkidega otsingut ja hägusat otsingut. Need olid küsitluse ajal ka töös ning metamärkidega otsing saigi Sõnaveebis kättesaadavaks alates 2023. aasta lõpust, hägus otsing on veel töös.
Kõige rohkem otsitakse Sõnaveebist tähendusi, õigekirja ja sõnavorme ning sünonüüme. Keeleinfoga olid vastajad üldiselt rahul: enamik infoliike pälvis üle pooltel juhtudel hinnangud „Pigem rahul” ja „Täiesti rahul”. Kõige vähem oldi rahul päritoluinfo ja võõrkeelsete vastetega – eeskätt põhjusel, et seda infot on Sõnaveebis vähe või see puudub hoopis. Nende infokihtide lisamine on pidevas töös ja need lisanduvad tasapisi.
Uuringu üks eesmärke oli koguda infot õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) kasutamise kohta veebis ja paberil, et valmistada ette järgmise, „Eesti keele sõnaraamatu ÕS 2025” ilmumist. Küsitlusest selgus olulise tulemusena, et ÕS 2025-t kasutaks veebis lausa 89,6% vastajatest, pabersõnaraamatuna ainult 1,2% vastajaist. Sellegipoolest märkis 3,6% vastajaist, et kuigi nad pabersõnaraamatut ei kasutaks, siis nad sooviks, et ÕS oleks neil raamatuna riiulil olemas, sest paber-ÕSil on sümboolne väärtus.
Uuring andis EKI-le väärtuslikku infot Sõnaveebi kohta, mille najal keeleportaali ja sõnastikke edasi arendada. Näiteks kavandatakse seda, et kasutaja saab edaspidi ise Sõnaveebi vaate sisustada: valida, milliseid keeleportaali infoüksusi (nt ÕS, oskussõnastikud) ja millises mahus (nt täielikult või osa kaupa) ta näha soovib. Sõnaveebis sisalduvaid sõnastikke koostatakse ja toimetatakse pidevalt, nii jõuab keeleinfot kasutajateni iga päev aina rohkem.
Sõnaveebi kasutajauuringu töörühma kuulusid Eesti Keele Instituudi (EKI) ja Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased: Margit Langemets (EKI, projektijuht), Lydia Risberg (EKI, TÜ), Tiina Paet (EKI), Kristel Algvere (TÜ), 2023. a algupoolel ka Marja Vaba (EKI). Koostööpartnerina osalesid Rakendusliku Antropoloogia Keskuse (RAK) antropoloogid: Madli Oras, Hanna Muldma ja Dolores Mäekivi. Uuring toimus teadusprojekti EKKD103 „Eesti keele sõnavara ja korraldus: kasutuspõhine keelearendus ja kasutajakeskne veebidisain (1.1.2023–31.12.2023)” raames.
