Ekilexis on üks terminibaas, mis ongi mõeldud katsetamiseks – Katsebaas. Katsebaasi muutmisõigus on igal Ekilexi kasutajal ja seda ei pea eraldi taotlema. Katsebaasi kirjed ei muutu Sõnaveebis avalikuks ja jäävad alati vaid Ekilexi.

Selleks, et Katsebaasis kirjete koostamist katsetada, peaksid tegema läbi järgmised sammud.

1. Veenduma, et oled Katsebaasi, mitte enda terminibaasi muutja rollis. Kui oled enda terminibaasi muutja rollis, lähevad proovikirjed sinu terminibaasi ja vastupidi.
   
   Seda, millise terminibaasi muutja rollis oled, näed ülevalt paremast nurgast enda nime juurest. Samast saad ka rolli vahetada.

Kui klõpsad oma nime juurest kirjale “Vaheta”, siis suunatakse sind töölauale, kust saad oma eri rollide vahel valida.

2. Mine terminoloogide vaatesse (töölaual “Terminoloogid”).

3. Alustama mõistekirje loomist, vajutades nupule “Uus mõiste”. Loe mõistekirjete loomisest lähemalt siit.

Kõiki mõistekirjeid korraga näeb kahel viisil.

Esimene variant on trükkida lihtotsingu väljale sümbolid *?*.

Teiseks saab kõiki kirjeid kuvada detailotsingu tulemusena. Selleks tuleb:

1. minna terminoloogide otsingusse,
2. siniselt ribalt valida detailotsing,
3. veenduda, et „Valitud sõnakogude“ alt on valitud soovitud terminibaas;
4. esimesest rippmenüüst valida „mõiste“,
5. teisest rippmenüüst valida „muutmise aeg“,
6. kolmandast rippmenüüst valida „on varasem kui“,
7. neljandast rippmenüüst valida homne kuupäev.

Kuidas näen just enda kindlas ajavahemikus tehtud tööd?

Kui soovite näha neid kirjeid, mida just teie olete kindlas ajavahemikus muutnud (või mille lisanud), peaksite lisama otsingukriteeriumiks ka muutja. See otsing annab kõige täpsema tulemuse just teie tehtud muudatuste kohta, kuna teie terminibaasides teevad tehnilisi muudatusi ka EKI leksikograafid ja terminoloogid.

1. Kõigepealt peaksite detailotsingust valima soovitud ajavahemiku, nt “on hilisem kui” “31.08.2026”: kõik kirjed, mida olete muutnud pärast 31. augustit 2026.

2. Seejärel peaksite lisama olemasolevale otsingule veel ühe otsivälja, klõpsates otsikasti kõrval halli taustaga alal plussmärgile (vasakpoone plussmärk).

3. Lisatud otsiväljal võiksite teha järgmised valikud:

1. „looja/muutja“,
2. „on“,
3. trükkida enda nimi.

Olulisimad mõistekirje lisamise juhised on toodud mõistekirje koostamise kiirkursuse lehel.

Terminibaasi ühes mõistekirjes on koos kõik sama mõiste kohta käivad terminid, sh sünonüümid ja terminid teistes keeltes.

Esimese termini peab sisestama siis, kui hakkad mõistekirjet looma. Seda, kuidas uut mõistekirjet luua, vaata siit.

Kui soovid juba olemasolevasse kirjesse uut terminit lisada (ükskõik, mis keeles), vajuta mõistekirje ülaosas nupule “Lisa termin”. Sel moel lisad kirjesse nii muukeelse vaste kui ka eesti- või muukeelse sünonüümi.

Kindlasti ei tohiks sünonüüme või muid terminivariante kirjutada koos ühele ja samale terminiväljale. Terminiväljal ei tohiks olla komasid, semikooloneid, kaldkriipse või muid sümboleid, välja arvatud siis, kui need on termini enda osa.

Miks? Terminiväljal eri terminite vahel komasid, sulge ja muid märke kasutades ei tule soovitud termin lihtotsinguga välja.

Näide

Oletame, et tahan sünonüümidena terminibaasi kanda terminid hõberemmelgas ja hõbepaju.

• Kui hakkan mõistekirjet alles looma, vajutan Ekilexis ülevalt siniselt ribalt nuppu “Uus mõiste”. Lisan termini hõberemmelgas.
• Kui mõistekirje on juba loodud ja soovin kirjesse lisada ka teise termini (sünonüümi), pean selle lisama uuele terminiväljale. Selleks vajutan loodud kirjes nuppu “Lisa termin”. Trükin avanenud väljale termini hõbepaju ja valin keeleks eesti.
  • Muukeelse termini (vaste) lisamine käib samamoodi, ainult et eesti keele asemel tuleb avanenud aknas valida termini õige keel.
• Lisatud terminid on nüüd esitatud eri terminiväljadel ja vaade on järgmine. Mõlemad terminid tulevad välja, kui neid Ekilexis või Sõnaveebis otsida.

Ekilexis peaks iga termini – sünonüümi, lühendi või muukeelse vaste – lisama uuele terminiväljale. Terminiväljal ei tohiks olla komasid, semikooloneid, kaldkriipse või muid sümboleid.

• Isegi ühetähelise erinevuse korral peab uus termin minema eraldi väljale, mitte väljenduma sulgudes lisandusena ühel terminiväljal.

• Sümbolite kasutamine on põhjendatud üksnes siis, kui sümbol on termini enda osa (nt terminites V(λ)-sobitus ja venitatud silmustega 2/1-soonik või lühendis E/E/PE).

Miks? Terminiväljal eri terminite vahel komasid, sulge ja muid märke kasutades ei tule soovitud termin lihtotsinguga välja. Sinu terminitöö jääb sel moel kasutajale leidmatuks.

termin; väärtus; sisaldab; soovitud märk

Terminibaasis on ühes mõistekirjes koos kõik sama mõiste kohta käivad terminid: sh sünonüümid ja terminid teistes keeltes.

Seda, kuidas lisada olemasolevasse kirjesse teist terminit (muukeelset vastet või sünonüümi), vaata küsimuse nr 4 alt.

Mõnikord võib üks termin olla näiteks eelistatum kui teine või on vaja näidata, et termin on nüüdseks vananenud. Sellisel juhul tuleb terminile märkida väärtusolek.

1. Liigu termini juurde ja vajuta selle kõrval olevat plussmärki

2. Vali avanenud menüüst “Väärtusolek”

3. Vali soovitud väärtusolek ja vajuta “Lisa”.

4. Nüüd on termini juures väärtusolek näha!

Definitsiooni saab lisada mõistekirje ülaosast (nn mõisteplokist, mitte terminite kõrvalt).

1. Vajuta plussile kirja “Seletus” juures.

2. Kopeeri või kirjuta soovitud definitsioon avanenud akna tekstiväljale.

• Definitsioon on fraas, algab väikese tähega ja lõppeb ilma punktita.
• Vt definitsiooni sisu- ja vorminõudeid küsimuse nr 8 alt.

3. Vali definitsiooni keel.

4. Vali definitsiooni tüüp (terminitöös enamasti “selgitus, definitsioon”).

5. Klõpsa “Lisa”.

Definitsioon ongi kirjesse lisatud!

Termini kontekst on lause või lõik, mis illustreerib termini kasutust tekstis. Autentsuse huvides peaks kontekst pärinema tõelisest allikast, mitte olema komisjoni välja mõeldud. Samuti ei tohiks konteksti koostada ChatGPT või muu suure keelemudeli abil, kuna ka selline kontekst ei näita autentset kasutust, vaid on keelemudeli sünteesitud.

Hea kontekst

• sisaldab terminit, mille juurde ta on paigutatud,
• on informatiivne,
• pärineb autentsest originaalkeelsest tekstist (millele konteksti juures ka viidatakse),
• on vormistatud täislause(te)na.

Konteksti informatiivsuse nõue tähendab, et valitud lause või lõik peaks selle lugejale mõiste kohta infot andma. Võrdle näiteks neid termini hõberemmelgas kontekste:

Termin hõberemmelgas ja selle kasutusnäide Sõnaveebis Estermi terminibaasis:

Enamasti on ühes valdkonnas mõisted omavahel ühel või teisel moel seotud. Näiteks võib olla, et üks mõiste on üldisem (nt tool) ja hõlmab teist (nt tugitool). Ekilexis saate neid seoseid näidata.

Et Ekilexis kirjetevahelisi seoseid luua, saad kasutada tähenduse seose funktsiooni. Kahe kirje vahel saab märkida nii täpsemaid seoseliike (nt ülem- või alammõiste või antonüüm) kui ka üldist seost (tähenduse seos), seoseliiki täpsustamata. Kui mõiste on seotud mitme teise mõistega, saab luua ka mitu tähenduse seost.

NB! Seoseid saab luua vaid enda terminibaasi kirjete vahel. St kui soovid näiteks näidata, et mõiste ükssarvik on seotud mõistega idufirma, pead olema nende mõlema kohta enda terminibaasi kirjed loonud.

1. Klõpsa mõisteplokis (st kõige ülemises plokis, kus paiknevad ka seletused) kõige ülemisele plussmärgile. See asub kirja “Valdkond” kohal.

2. Vali rippmenüüst “Tähenduse seos”.

3. Otsi termini järgi seotud kirjet ja loo sellega seos järgmiselt.

1. Trüki avanevas aknas esimesele väljale termin, mille kirjega soovid seost luua, ja vajuta “Otsi”. Alumises näites paiknen ise kirjes intervjuu ja soovin luua seost kirjega eksperdiintervjuu.
   
2. Vali rippmenüüst “Vali väärtus” soovitud seoseliik.
   • Näites valin eksperdiintervjuu seosetüübiks “alammõiste”. See muudab ühtlasi intervjuu automaatselt ülemmõisteks.
   • Kui seosetüüp pole nii selge, võid valida ka üldise seoseliigi: “seotud (tähendus/mõiste)”.
     
3. Tee linnuke leitud (sobiva) kirje juurde. Juhul kui vastuseks tuleb mitu mõistekirjet, veendu, et teed linnukese enda terminibaasi kirje juurde (termini kõrval väikses kirjas on sinu terminibaasi lühikood, näites “kce”, mis tähistab Katsebaasi).
   
4. Vajuta “Lisa valitud seosed”.

4. Nüüd on lisatud seos näha. Kui klõpsad sinisel kirjal, jõuad seotud mõistekirjesse. Seosed on kirje juures näha ka Sõnaveebis.

Ekilexis saab mõistekirjesse lisada märkusi, millega saab mõiste, definitsiooni või termini kohta lisainfot anda. Kuna mõiste definitsioon peaks olema ühelauseline, sobib märkuseväljale üldjuhul ka selline teave, mida tahaksite definitsiooni järele teiseks või kolmandaks lauseks lisada.

Erinevalt definitsioonist võiksid märkused olla vormistatud täislausetena, mis algavad suure tähega ja lõppevad punktiga. Ühele märkuseväljale võib lisada mitu lauset. Igal märkusel võiks olla ka allikaviide: juhul kui tegu on allikast kopeeritud teabega, peaks viitama sellele allikale, kui aga märkuse on lisanud terminikomisjoni esindaja, peaks viitama komisjonile.

Märkusi saab mõistekirjes lisada kolme kohta.

Mõiste märkus

Mõiste märkuse väljale sobib enamasti kõige üldisem teave, mis ei kommenteeri konkreetset terminit või definitsiooni ega selle sõnastust.

• Tegu on lisainfoga, mis annab teavet nähtuse (mõiste) kui sellise, mitte aga konkreetse sõnastuse vmt kohta kohta. 

• Kui sulle on mõiste ja termini erinevused ebaselged, siis vaata selle kohta küsimusest nr 38.

Mõiste märkust saab lisada plussmärgist kirje ülemises ehk mõisteplokis.

Seejärel avaneb tekstiväli, kuhu saate soovitud teksti sisestada.

Märkusele tuleb alati lisada ka allikaviide. Kui märkus pärineb sellises sõnastuses mõnest kirjalikust allikast, võiks osutada sellele allikale. Kui märkuse on sõnastanud terminikomisjon, võiks allikas olla komisjon ise.

Definitsiooni märkus

Definitsiooni märkuse väljale sobib enamasti teave, mis kommenteerib definitsiooni või on sellega muul moel väga tihedalt seotud.

Definitsiooni märkust saab lisada, kui minna kursoriga definitsiooni teksti peale ning vajutada halli märkmepaberi nuppu:

Seejärel avaneb tekstiväli, kuhu saate soovitud teksti sisestada.

Märkusele tuleb alati lisada ka allikaviide. Kui märkus pärineb sellises sõnastuses mõnest kirjalikust allikast, võiks osutada sellele allikale. Kui märkuse on sõnastanud terminikomisjon, võiks allikas olla komisjon ise.

Termini (ilmiku) märkus

Termini märkuse väljale sobib teave, mis kommenteerib terminit, nt keelelisest vaatest.

• Seal saab täpsustada, miks on konkreetne termin eelistatud või välditav.
• Kui sama mõiste kohta on kasutusel kaks paralleelterminit, võib termini märkuste abil täpsustada seda, mis ringkonnas emb-kumb termin kasutusel on (juhul kui selline erinevus on teada).
• Samuti võib sinna kanda lisainfot selle kohta, kes termini esimest korda kasutusele võttis.

Termini märkust saab lisada konkreetse termini plokis asuvast plussmärgist kirja “Ilmiku märkus” kõrval.

Seejärel avaneb tekstiväli, kuhu saate soovitud teksti sisestada.

Märkusele tuleb alati lisada ka allikaviide. Kui märkus pärineb sellises sõnastuses mõnest kirjalikust allikast, võiks osutada sellele allikale. Kui märkuse on sõnastanud terminikomisjon, võiks allikas olla komisjon ise.

Võimalik on lisada ka mitteavalikke märkusi, mida väliskasutaja Sõnaveebis ei näe. Need tulevad kasuks siis, kui tegu on kommentaaridega, mis on mõeldud vaid terminibaasi koostajatele. Vt küsimust 15 selle kohta, kuidas mõistekirje väljade avalikkust muuta.

Nii terminite kui ka mõisteploki (kirje ülemine osa, mis sisaldab definitsioone, seotud termineid ja valdkondi) juurde saab lisada sisemärkusi, mis ei muutu Sõnaveebis avalikuks. Sisemärkustesse saab kirjutada teavet, mida tahad jagada teiste terminibaaside koostajatega, kelle terminibaasis on sama kujuga termin.

Näiteks kui lisan sisemärkuse termini ükssarvik (idufirma tähenduses) juurde, ilmub see nii minu terminibaasi kirjesse kui ka sellise terminibaasi kirjesse, kus räägitakse mütoloogilisest olendist ükssarvikust.

Mõiste ja termini sisemärkust saab lisada nii enda kui ka teistesse terminibaasidesse (st see ei sõltu sõnakogu muutmisõigusest). 

1. Sisemärkuse nupp asub terminite või mõisteploki juures paremal pool (kirja “EKI selgitab” all). Sisemärkuse lisamiseks tuleb klõpsata plussmärgile.

2. Avanevasse tekstiaknasse saab trükkida sisemärkuse. Seejärel tuleb vajutada nuppu “Lisa”.

3. Sisemärkuse olemasolu kirjes näitab selle nupu juures olev punane täpike. Kui täpikese kõrval olevale noolele klõpsata, saab sisemärkust näha. Uuesti klõpsates saab sisemärkuse sulgeda.

4. Terminoloogide vaate detailotsingust saab üles leida kirjed, kuhu oled sisemärkuse lisanud. Selleks tuleb minna detailotsingusse ja teha järgmised valikud:

termin/mõiste -> sisemärkus -> määratud/on

• Esimesest tulbast peab olema valitud “termin” juhul, kui tahad leida termini juurde lisatud sisemärkusi. Kui lisasid sisemärkuse kõige üles, st mõisteplokki (definitsioonide juurde), leiad sellised kirjed üles, kui valid otsingus esimesest rippmenüüst “mõiste”.

• Valik “määratud” leiab terminibaasist kõik kirjed, kuhu on sisemärkus lisatud.

• Valik “on” võimaldab trükkida viimasele väljale konkreetse sisemärkuse ja leida üles täpselt selles sõnastuses sisemärkust sisaldavad kirjed.

NB! Pea meeles, et:

• kirje seisu või staatuse märkimiseks on otstarbekam kasutada silte (nt “töös”, “läbi vaatamata”, “konsulteerimisel” “valmis”). Silti saab lisada termini kõrval olevast plussmärgist (valik “ilmiku silt”);

• Ekilexis saab mitteavalikuks muuta ka neid välju, mis on muidu avalikud (märkus, definitsioon, kasutusnäide jm). Selle võimaluse kohta loe küsimuse nr 15 alt.

Mõistekirje tekstiväljadele (definitsioon, märkus, kontekst jm) saab lisada pilte. Need võimaldavad kirja panna erisümboleid sisaldavaid valemeid ja muud teavet, mida on tavapäraste tekstitööriistade abil keerukas sisestada.

Allolevas näites on märkuseväljale pildina lisatud otsekorrutise valem.

Selleks, et valemeid lisada, peaks pilt olema varem internetti üles laadidud.

Pildi lisamiseks tuleb soovitud tekstivälja kastis vajutada sinist pildi lisamise nuppu (vt allolev näide). Seejärel tuleb kleepida aadressiväljale pildi avalik aadress. Kui kasutate näiteks pilveteenust, peab veenduma, et kopeeriksite just pildi avaliku jagamise aadressi.

Ekilexis saab ala- ja ülaindekseid lisada igale tekstiväljale, kuhu on võimalik ise infot kirjutada: termin, definitsioon, kasutusnäide, märkus.

1. Kõigepealt peaksid minema hiirega välja peale, kuhu indeksit lisada soovid, ja vajutama sinisele muutmisnupule.

2. Seejärel:

• märgista see osa, mida üla- või alakirja panna soovid,

• klõpsa olenevalt soovist kas üla- või alaindeksi nupule.

5. Seejärel vajuta „Salvesta“ ja soovitud üla- või alaindeks ilmubki kirjesse.

Ekilexis saab valida iga infokillu avalikkust. Vaikimisi on kõik väljad avalikud – see tähendab, et neid välju näeb ka iga väliskasutaja keeleportaalis Sõnaveeb.

Üldjuhul soovitame hoida kõik kirje osised avalikud – kui just need ei ole mõeldud sisekommentaaridena terminibaasi koostajatele endile. Teabe mitteavalikuks muutmine võiks olla harv juhus ja üksnes ajutine lahendus.

Kui muudad mingi välja mitteavalikuks ajutiselt, siis ära unusta seda hiljem taas avalikustada.

Termini avalikkuse muutmine

Termini ja sellega seotud teabe avalikkusest annab märku termini juures olev tabaluku märk.

• Avatud tabalukk 🔓︎ näitab, et termin koos teabega on avalik.
• Suletud tabalukk 🔒︎ näitab, et termin ei ole avalikus keeleportaalis nähtav.

Termini avalikkust saab muuta, kui tabaluku ikoonil klõpsata:

Kui märgid termini mitteavalikuks, muutub mitteavalikuks ka muu selle juures olev info (kasutusnäide, allikaviide jm). Kui mõistekirjes on kõik terminid märgitud mitteavalikuks, on väliskasutaja eest peidus kogu kirje. Hiljem saad termini samale ikoonile klõpsates taas avalikustada.

Definitsiooni, märkuse, kasutusnäite avalikkuse muutmine

Teiste tekstiväljade avalikkust saab muuta siis, kui neid kas alles lisad või muudad. Selleks peab eemaldama linnukese kirja “Avalik” eest.

Näiteks kui soovin mitteavalikuks muuta definitsiooni märkust, vajutan esmalt definitsiooni muutmisnuppu:

Seejärel eemaldan avanenud aknas linnukese välja “Avalik” eest ja vajutan “Salvesta”:

Vajutan “Salvesta” ja näen, et definitsioon ongi mitteavalik. Sõnaveebist kaob see väli 24 tunni jooksul, kuna portaali uuendatakse kord päevas.

NB! Kui muudate mingi välja mitteavalikuks ajutiselt, siis ärge unustage seda hiljem taas avalikustada.

Selles terminibaasis, mille oled loonud või mille muutmise õigus sul on, saad kirje koostajaid vaadata logist. Logi asub mõistekirjes üleval paremas nurgas.

Logis on üsna palju tehnilist informatsiooni. Logisse süvenedes aga võib näha, et seal kajastub info ka selle kohta, kes on kirje iga välja loonud.

• Kõige alla kerides leiad selle inimese nime, kes lisas esimese termini ehk pani aluse kogu mõistekirjele (näites “ilmik intervjuu”).

Ka allikakirjete juures asub logi üleval paremas nurgas.

Kui sul ei ole terminibaasi muutmisõigust, siis sa selle baasi kirjete logisid ei näe. Ekilexis on ligi 150 sõnakogu ning üldjuhul on tavakasutajal õigus muuta neist vaid ühte või paari: neid terminibaase, milles ta ise tegutseb.

Võib juhtuda, et sul tekib siiski küsimus mõne sellise mõistekirje kohta, mis asub baasis, mille logisid sa ei näe. Sel juhul võiksid võtta ühendust selle terminibaasi kontaktisikuga.

• Eri terminibaaside kontaktisikud leiab kõige paremini üles Sõnaveebi sõnakogude kirjeldustest: https://sonaveeb.ee/collections.

• Esimene sõnakogu on EKI ühendsõnastik, ent allapoole kerides näed eri terminibaase, nende tutvustavat infot ja kontaktandmeid.

Mõistekirje dubleerimise funktsioon võib kasuks tulla näiteks juhul, kui ühte kirjesse on kogemata lisatud kahe mõiste info ja soovid ühe kirje alusandmete põhjal teha kaks eri kirjet.

1. Mõiste dubleerimise nupp asub kirje ülaosas nuppude “Lisa termin” ja “Ühenda” kõrval.

2. Kui mõiste on dubleeritud, ilmub duplikaat automaatselt eelmise mõistekirje kõrvale, kuid on sellegipoolest teine kirje.

• Nii saab kahes kirjes korraga toimetada ning nendes olevat teavet võrrelda.

• Pärast dubleerimist on aga tegu täiesti omaette kirjetega: ühes kirjes tehtavad muudatused kajastuvad vaid selles kirjes ega kandu automaatselt teise kirjesse.

Alumisel pildil on näha kaks kirjet: vajutasin vasakpoolsel kirjel nuppu “Dubleeri”, mis lõi parempoolse identse kirje ehk duplikaadi. Eri kirjetele viitab aga juba see, et kummalgi on oma id-kood (suur kood algusega 11…)

Jah – Ekilexis saab kõiki mõiste- ja allikakirje välju muuta ka pärast seda, kui olete kirjega selleks korraks lõpetanud.

Isegi kui kirje on juba Sõnaveebis avalik, saad seda sellegipoolest Ekilexis alati parandada või täiendada. Järgmisel päeval on muudatus näha ka Sõnaveebis.

Ekilexis on iga välja muutmisnupp sinine. Muutmisnupp tekib, kui lähed hiirekursoriga selle välja peale, mida soovid muuta.

• Muutmisnupu mõistekirjes (termini muutmine):

• Muutmisnupp allikakirjes:

Seejärel avaneb aken, kus saad soovitud muudatuse teha.

NB!Muuta saab ainult neid kirjeid, mille oled kas ise loonud või mis asuvad terminibaasis, mille muutmisõigus sul on.

Pisiparanduste funktsioon võimaldab teha “kirurgilisi” muudatusi ilma, et mõistekirje muutmiskuupäev muutuks. Pisiparanduste funktsiooni ei pea kasutama, kuid mõnikord võib see olla kasulik.

Näiteks on võimalik, et terminibaasis on mõni vanem mõistekirje, mille terminiväljal märkate täheviga.

• Kui teil ei ole aega tervet mõistekirjet üle vaadata ja sellesse süveneda, siis ei ole mõistlik, et ka kirje muutmise kuupäev muutuks – kasutaja eeldab, et siis olete kogu kirje sel ajal üle vaadanud ja ajakohastanud.

• Siis saategi lülitada sisse pisiparanduste funktsiooni ja tähevea parandada.

• Viimase muutmise kuupäev jääb endiseks ega jäta kasutajale muljet, et olete hiljuti kirje ajakohastanud ning heaks kiitnud.

Pisiparanduste tegemise funktsiooni saab sisse ja välja lülitada kirje allosas paremal pool asuvast sinisest nupust.

Selleks, et näha kõiki allikakirjeid, mida olete terminibaasis kasutanud, peaksite käituma järgmiselt:

1. minema vasakul nurgas olevast menüüst allikate otsingusse,

2. valima siniselt ribalt detailotsingu,

3. tegema rippmenüüdest järgmised valikud:

allikas | kasutatud sõnakogus | on | oma terminibaas

4. vajutama „Otsi“.

Seejärel näete kõiki allikaid, millele teie terminibaasis on viidatud.

Ekilexis on võimalik näha, millistes mõistekirjetes oled allikakirjet kasutanud ehk sellele viidanud. Selleks

1. vajuta allikakirje paremast nurgast nupule “Otsi viiteid”,
2. vajuta avanenud rippmenüüst “Term otsing”.

Seejärel avaneb terminoloogide vaates (seal, kus tavaliselt mõistekirjeid luuakse ja otsitakse) loetelu kirjetest, kus allikale viidatud on.

Kui oled terminibaasi loonud, on sul õigus sinna mõistekirjeid lisada ja seal muid muudatusi teha. Kui sa ei saa oma terminibaasis muudatusi teha, on sul ilmselt valitud vale sõnakogu muutja roll.

• Kõik Ekilexi kasutajad saavad liitudes Katsebaasi muutmisõigused ehk Katsebaasi muutja rolli. Kui oled pärast seda loonud uue terminibaasi, on sul kaks rolli, mille vahel valida.

• Kui sa ei saa enda terminibaasis muutusi teha, on võimalik, et oled kogemata jäänud katsebaasi muutja rolli.

• Enda rolli näeb ja saab muuta ülevalt sinise riba paremast nurgast oma nime alt. Peaksid sealt valima oma terminibaasi muutja rolli.

1. Klõpsa üleval sinisel ribal paremal pool oma nimele.

2. Kui soovid rolli vahetada, vajuta “Vaheta”.

3. Klõpsa avanenud lehel kirja “Vali roll” järel olevale väljale ja vali menüüst sobiv roll.

Jah – Ekilexis saab kõiki mõiste- ja allikakirje välju muuta ka pärast seda, kui olete kirjega selleks korraks lõpetanud.

Mõnikord võite soovida kirjet hiljem täiendada või avastate mõnel väljal näiteks trükivea. Isegi kui kirje on juba Sõnaveebis avalik, saate seda sellegipoolest Ekilexis parandada või täiendada. Järgmisel päeval on muudatus näha ka Sõnaveebis.

Ekilexis on iga välja muutmisnupp sinine. Muutmisnupp tekib, kui lähete hiirekursoriga selle välja peale, mida soovite muuta.

Näide muutmisnupu klõpsamisest mõistekirjes:

Näide muutmisnupu klõpsamisest allikakirjes:

Seejärel avaneb aken, kus saate soovitud muudatuse teha.

NB! Muuta saab ainult neid kirjeid, mille olete kas ise loonud või mis asuvad terminibaasis, mille muutmisõigus teil on (mõistekirjete puhul). Enamasti on terminibaasi koostajatel õigus teha muudatusi vaid enda terminibaasi kirjetes.

Siia alla kuuluvad juhtumid, kus definitsioon ei pärine sõna-sõnalt konkreetsest allikast (raamat, leksikon, muu terminibaas vms), aga komisjon on

1. sealse definitsiooni aluseks võtnud ja selles muudatusi teinud;
2. mitme allika põhjal ühe definitsiooni koostanud;
3. sealse definitsiooni tõlkinud.

Sellistes olukordades tuleks definitsioonile lisada mitu allikaviidet: üks komisjonile ja teine inspiratsiooniks olnud allikale. Kui definitsioon on koostatud mitme eri allika põhjal, peaks viitama neile kõigile.

Kokkuleppe kohaselt paikneb komisjoni allikaviide esimesel kohal, sellele järgnevad inspiratsiooniallika või -allikate viited (vt allolevat pilti). Kuna allikaviidete lisamisel läheb esimesele kohale viimasena lisatud viide, peaks viited lisama järgmises järjekorras:

1. inspiratsiooniallikas (või -allikad) + „põhjal“ („põhjal“ siseviitena; nt„IATE põhjal“)
2. komisjoni nimetus (nt „EVTK“).

Näide

Oletame, et kuulun ettevõtlusterminite komisjoni, mille lühinimi on EVTK. Oleme komisjoniga leidnud, et Euroopa Liidu institutsioonide terminibaasis IATE on meile peaaegu sobiv ükssarviku definitsioon, aga soovime seda siiski pisut muuta. Sellisele definitsioonile peangi mõistekirjes seega märkima nii enda komisjoni kui ka IATE viited.

Nagu mainitud, peaks sõna „põhjal“ olema lisatud siseviite väljale. Siseviidet saab märkida mitte allikakirjet muutes, vaid mõistekirjes allikakirjele viidates.

Ekilexis on võimalik näha, millistes mõistekirjetes olen allikakirjet kasutanud ehk sellele viidanud. Selleks peaks

1. vajutama allikakirje paremast nurgast nupule “Otsi viiteid”,
2. vajutama avanenud rippmenüüst “Term otsing”.

Seejärel avaneb terminoloogide vaates (seal, kus tavaliselt mõistekirjeid luuakse ja otsitakse) loetelu kirjetest, kus allikale viidatud on.

NB! Kui tahate tulemustes näha enda terminibaasi kirjeid, peate kindlasti terminoloogide vaate valitud sõnakogude valikus olema enne märkinud enda terminibaasi.

Näide: soovin näha tulemusi EKI ühendterminibaasi Esterm 2 kohta. Seega veendun, et juba enne allikakirjete juurde minemist on valitud sõnakogudest Esterm 2 valitud. Vaata allolevatelt animatsioonidelt, kuidas sõnakogusid valida.

Kui õige sõnakogu on enne allikate otsingu tegemist valitud, siis näete pärast allikaviidete otsimist kõiki kirjeid, kus konkreetsele allikale viidatud on.

Pikk kuju

Komisjoni täispikk nimi ja soovi korral muu (avalik) info

NB! Kui kirjutate sinna väljale inimeste nimesid, peate olema veendunud, et inimesed on andnud enda nimetamiseks loa.

Näide
Nüüdismeedia terminite komisjon. Komisjon on tegutsenud alates 2025. aastast. Komisjoni liikmed on Anna Ajakirjanik, Meeli Meedia, Žanna Žurnalist ja Priit Press.

Lühike kuju

Komisjoni nime lühend

Näide
NMTK

Mitteavaliku kommentaari väljale saab lisada muud infot, mida soovite komisjoni kohta öelda.

Allikakirje Ekilexis

Veebilehel olevale artiklile või alamlehele saab viidata mitut moodi: üldisemalt ja täpsemalt. Siin oleme kirjeldanud mõlemat viisi. EKI terminoloogid kasutavad täpsemat viitamisviisi.

Otselingid täpsemate viitamisvõimaluste juurde:

• kodulehel olevale autoriga artiklile viitamine
• kodulehel olevale autorita artiklile / alamlehele viitamine

ÜLDISEM VIITAMISVIIS

Pikk kuju

Asutuse nimi (omastavas käändes) kodulehekülg. link
See võiks sobida juhul, kui tegemist on mõne konkreetse asutuse kodulehega.

VÕI

Kodulehekülje nimi (omastavas käändes) kodulehekülg. link
See võiks sobida juhul, kui tegemist on mõne muu veebilehega.

Näide

Kliimaministeeriumi kodulehekülg. https://kliimaministeerium.ee/

Lühike kuju

Asutuse nimi
See võiks sobida juhul, kui tegemist on mõne konkreetse asutuse kodulehega.

Kodulehe nime esimene sõna või esimesed sõnad ...
See võiks sobida juhul, kui tegemist on pikema nimetusega veebilehega.

Näide

Kliimaministeerium

Allikakirje Ekilexis

NB! Sellise viitamisviisi korral saab täpsemale alamlehele osutada mõistekirjes viidates siseviite abil:

TÄPSEM VIITAMISVIIS

Veebilehel olevale autoriga artiklile viitamine

Pikk kuju

Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Asutuse nimi, mille koduleht see on, artikli ilmumise aeg (kui võimalik). link
Kui artikli ilmumisaeg ei ole teada, siis võiks väljaande nime järele panna punkti ja lisada lingi. 

Näide

Kadastik, Ü. ja Rull, K. (2019). Hüsteroskoopia. Tartu Ülikooli Kliinikum. https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/husteroskoopia/ 

Lühike kuju

Autori perenimi, aastaarv

Näide

Kadastik ja Rull, 2019

Allikakirje Ekilexis

Veebilehel olevale ilma autorita artiklile/alamlehele viitamine

Veebilehel olevale artiklile või alamlehele saab viidata mitut moodi: üldisemalt ja täpsemalt. Siin oleme kirjeldanud mõlemat viisi. EKI terminoloogid kasutavad täpsemat viitamisviisi.

Pikk kuju

Täpsem:
Artikli/alamlehe pealkiri. Asutuse nimi, mille koduleht see on (ilmumisaasta). link 
Kui artikli ilmumisaeg ei ole teada, siis võiks asutuse nime järele panna punkti ja lisada lingi. 

VÕI

Üldisem:
Asutuse/kodulehekülje nimi (omastavas käändes) kodulehekülg. link
NB! Sellisel juhul saab täpsemale alamlehele osutada mõistekirjes siseviite abil.

Näide

Täpsem:

Pakendid. Kliimaministeerium (2022). https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/pakendid  

VÕI

Üldisem:

Kliimaministeeriumi kodulehekülg. https://kliimaministeerium.ee/

Sel juhul võiks mõistekirjes viidates kirjutada siseviite väljale kirjutada “Pakendid”:

Lühike kuju

Täpsem:
Artikli pealkiri, aastaarv
Kui artikli / alamlehe loomise või muutmise aastaarv pole teada, siis jääb aastaarv ka lühinimest välja.

VÕI

Üldisem:
Asutuse nimi

Näide

Täpsem:

Pakendid

VÕI

Üldisem:

Kliimaministeerium

Allikakirje Ekilexis

Täpsem:

Üldisem:

NB! Sel juhul võiks mõistekirjes viidates kirjutada siseviite väljale kirjutada “Pakendid”

Pikk kuju

Ühe autori puhul:
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), artikli leheküljed. doi:(numbrikood). link (kui võimalik)

Kahe autori puhul:
Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). ja teise autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), artikli leheküljed. doi:(numbrikood). link (kui võimalik)

Mitme autori puhul:
Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).ja kolmanda autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), artikli leheküljed. doi:(numbrikood). link (kui võimalik)

Näide
Bruns, A. ja Hanusch, F. (2017). Conflict imagery in a connective environment: Audiovisual content on Twitter following the 2015/2016 terror attacks in Paris and Brussels. Media, Culture & Society, 39(8), 1122–1141. doi:10.1177/0163443717725574

Lühike kuju

Ühe autori puhul:
Autori perenimi, aastaarv

Kahe autori puhul:
Esimese autori perenimi ja teise autori perenimi, aastaarv

Kolme autori puhul:
Esimese autori perenimi jt, aastaarv

Näide
Brund ja Hanusch, 2017

Allikakirje Ekilexis

Pikk kuju

Ühe autori puhul:
Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).ja kolmanda autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik)

Kahe autori puhul:
Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). ja teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).(Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik)

Mitme autori puhul:
Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).ja kolmanda autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik)

Näited

Masso, J., Eamets, R. ja Philips, K. (2004). Where Have All the Jobs Gone? Gross Job Flows in Estonia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. https://mjtoimetised.ut.ee/febpdf/febawb28.pdf

Ottenson, O. (2007). Uus eesti-vene õigussõnaraamat. Tallinn: Agia Triada.
Sellel allikal avaliku ligipääsu link puudub, mistõttu ei ole linki lõppu lisatud.

Lühike kuju

Ühe autori puhul:
Autori perenimi, aastaarv

Kahe autori puhul:
Esimese autori perenimi ja teise autori perenimi, aastaarv

Kolme ja enama autori puhul:
Esimese autori perenimi jt, aastaarv

VÕI
AKRONÜÜM PEALKIRJA ESITÄHTEDEST
Seda varianti soovitame kasutada pigem sõnastike jmt puhul, millele on tavaks ka kõneldes lühendiga viidata.

VÕI
Pealkiri / Pealkirja algus ...
Seda varianti soovitame kasutada pigem sõnastike, leksikonide jmt puhul, millele on tavaks ka kõneldes pealkirja või selle esiosaga viidata (nt "Eesti Kalad").

NB! Aastaarvu võiks lisada lühikujus akronüümi või pealkirja järele juhul, kui teosest on tehtud või kombeks teha uuendatud trükke. Autori nimega viidates võiks aga alati aastaarvu lisada.

Näited

Masso jt, 2004

UVEÕS

Eesti Kalad

Allikakirjed Ekilexis

NB! Leheküljenumbreid, kust infot võeti, saab soovi korral märkida siseviite väljale, kui juba mõistekirjes allikakirjele viidata. Neid allikakirjesse endasse lisada ei soovita.

Pikk kuju

Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Väljaande nimi, artikli ilmumise aeg. veebiaadress

Näide

Bahovski, E. (2021). Kuidas mõista vabadust? Tartu Postimees, 25. august. https://tartu.postimees.ee/7322352/erkki-bahovski-kuidas-moista-vabadust

Lühike kuju

Autori perenimi, aastaarv

Näide

Bahovski, 2021

Allikakirje Ekilexis

Pikk kuju

Artikli pealkiri. (Ilmumisaasta). Väljaande nimi, artikli ilmumise aeg. veebiaadress

Näide

Kolm probleemi töötukassa reservidega. (2019). Eesti Päevaleht, 4. november. https://epl.delfi.ee/artikkel/87959305/juhtkiri-kolm-probleemi-tootukassa-reservidega

Lühike kuju

Väljaande nimi, aastaarv

Näide

Eesti Päevaleht, 2019

Allikakirje Ekilexis

Pikk kuju

Seaduse pealkiri. Väljaandja. Avaldamismärge. link
Väljaandja ja avaldamismärke leiab seaduse Riigi Teataja lehelt vasakust ülanurgast.

Näide

Raudteeseadus. Riigikogu. RT I, 30.06.2023, 62. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023062

Ekraanipilt, kus on näha pealkiri, väljaandja ja avaldamismärge:

Lühike kuju

Seaduse pealkirja lühend-Riigi Teataja avaldamismärke aasta/kuu/artikli number

Näide

RdtS-2023/06/62

Ekraanipilt, kus on esile tõstetud lühinimi, avaldamismärke kuupäev ja artikli number:

Allikakirje Ekilexis

Pikk kuju

Määruse pealkiri. Väljaandja (omastavas käändes) määrus nr määruse number. Avaldamismärge. link

Väljaandja ja avaldamismärke leiab seaduse Riigi Teataja lehelt vasakust ülanurgast.
Määruse numbri leiab pealkirja alt fraasist "Vastu võetud 28.11.2008 nr 40".

Näide

Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord. Rahandusministri määrus nr 40. RT I, 16.09.2022, 14. https://www.riigiteataja.ee/akt/116092022014

Ekraanipilt, kus on esile tõstetud väljaandja, avaldamismärge ja määruse number:

Lühike kuju

Pealkirja esimesed sõnad ..., aastaarv

Näide

Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja …, 2022

Allikakirje Ekilexis

Euroopa Liidu õigusaktid asuvad EUR-Lexis.

Pikk kuju

Pealkiri. CELEXi number. link

CELEXi number on kümnekohaline number, mille leiab dokumendi ülaosast sõna "Document ..." või "Dokument ..." järelt. See asub ka dokumendi eelvaate ülaosas. CELEXi number on igal dokumendil unikaalne.

Näide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1831/2003, 22. september 2003, loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (EMPs kohaldatav tekst). 32003R1831. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32003R1831 

Ekraanipilt, kus on esile tõstetud CELEXi number ja pealkiri:

Lühike kuju

CELEXi number/KEELEKOOD
Keelekood võiks osutada sellele, mis keeles tekstile viidatakse: Euroopa Liidu dokumente on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Näide

32003R1831/ET

Allikakirje Ekilexis

Pikk kuju

Standardi nimetus. Standardi pealkiri. link
Standardi nimetuseks loeme siin tähe- ja numbrikombinatsiooni algusega "EVS".

Näide

EVS-EN 16907-2:2018. Mullatööd. Osa 2: Materjalide klassifitseerimine. Eesti Standardikeskus. https://www.evs.ee/et/evs-en-16907-2-2018 

Lühike kuju

Standardi nimetus
Standardi nimetuseks loeme siin tähe- ja numbrikombinatsiooni algusega "EVS".

Näide

EVS-EN 16907-2:2018

Allikakirje Ekilexis

Pikk kuju

Autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Töö tüüp. Haridusasutus, õppekava. veebiaadress
Kui õppekava nimetust ei ole tiitellehel toodud, võib selle asendada instituudi vm kõige väiksema üksuse nimega, mis tiitellehele märgitud on.

Näide

Mändoja, S. (2021). Rahvuse ja rahvusluse diskursiivsed muutused Eesti ajakirjandustekstides 1991. ja 2019. aasta võrdluses Postimehe juhtkirjade näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava. https://dspace.ut.ee/bitstreams/f3c49598-8726-4493-a67a-100adfb5785e/download

Lühike kuju

Autori perenimi, aastaarv

Näide

Mändoja, 2021

Allikakirje Ekilexis

Keeleportaalis Sõnaveeb võib koos näha nii üldkeeleteavet (EKI ühendsõnastik, mille eest vastutavad EKI keeleteadlased) kui ka oskuskeeleteavet (arvukad terminibaasid).

Üldkeel

• suhtluses, kirjanduses, ajakirjanduses ja mujal kõnes ja
• kirjas üleüldiselt kasutatav ning mõistetav keel
• kasutatakse vanusest, ametist, haridusest, elupaigast olenemata
• sõnad on üldtuntud ja lauseehitus lihtne

Oskuskeel

• erialasel suhtlemisel kasutatav keel, mida kasutatakse teaduses, kunstis ja muudel aladel
• seotus mingi eriala, valdkonnaga
• jaguneb eri alade oskuskeelteks
• nt meditsiinikeel, õiguskeel
• terminivara

Näited

Tiiu Erelt, “Terminiõpetus” (2007)

Täpsema ülevaate üld- ja oskuskeele erinevustest leiate EKI teatmikust.

“Mõiste” ja “termin” ei ole oskuskeeles sünonüümid.

Mõiste on teadmusüksus, st ettekujutus mingist
objektist või nähtusest. Mõistet kirja panna ei saa.

Termin on sõnaüksus, st sõna või sõnaühend,
millega mõistet tähistatakse.

Mõiste ja termini suhet iseloomustab järgmine illustratsioon.

Mõiste ja termin Ekilexis

Ekilexis on ühe mõiste kohta käiv teave (sh terminid ja definitsioonid) koondunud ühte mõistekirjesse.

Termini kontekst on lause või lõik, mis illustreerib termini kasutust tekstis. Autentsuse huvides peaks kontekst pärinema tõelisest allikast, mitte olema komisjoni välja mõeldud. Samuti ei tohiks konteksti koostada ChatGPT või muu suure keelemudeli abil, kuna ka selline kontekst ei näita autentset kasutust, vaid on keelemudeli sünteesitud.

Hea kontekst

• sisaldab terminit, mille juurde ta on paigutatud,
• on informatiivne,
• pärineb autentsest originaalkeelsest tekstist (millele konteksti juures ka viidatakse),
• on vormistatud täislause(te)na.

Konteksti informatiivsuse nõue tähendab, et valitud lause või lõik peaks selle lugejale mõiste kohta infot andma. Võrdle näiteks neid termini hõberemmelgas kontekste:

Termin hõberemmelgas ja selle kasutusnäide Sõnaveebis Estermi terminibaasis:

Kõiki mõistekirjeid korraga näeb kahel viisil.

Esimene variant on trükkida lihtotsingu väljale sümbolid *?*.

Teiseks saab kõiki kirjeid kuvada detailotsingu tulemusena. Selleks tuleb:

1. minna terminoloogide otsingusse,
2. siniselt ribalt valida detailotsing,
3. veenduda, et „Valitud sõnakogude“ alt on valitud soovitud terminibaas;
4. esimesest rippmenüüst valida „mõiste“,
5. teisest rippmenüüst valida „muutmise aeg“,
6. kolmandast rippmenüüst valida „on varasem kui“,
7. neljandast rippmenüüst valida homne kuupäev.

Kuidas näen just enda kindlas ajavahemikus tehtud tööd?

Kui soovite näha neid kirjeid, mida just teie olete kindlas ajavahemikus muutnud (või mille lisanud), peaksite lisama otsingukriteeriumiks ka muutja. See otsing annab kõige täpsema tulemuse just teie tehtud muudatuste kohta, kuna teie terminibaasides teevad tehnilisi muudatusi ka EKI leksikograafid ja terminoloogid.

1. Kõigepealt peaksite detailotsingust valima soovitud ajavahemiku, nt “on hilisem kui” “1.11.2022”: kõik kirjed, mida olete muutnud pärast 1. novembrit 2022.

2. Seejärel peaksite lisama olemasolevale otsingule veel ühe otsivälja, klõpsates otsikasti kõrval halli taustaga alal plussmärgile (vasakpoone plussmärk).

3. Lisatud otsiväljal võiksite teha järgmised valikud:

1. „looja/muutja“,
2. „on“,
3. trükkida enda nimi.

Kui teete Ekilexis otsinguid, võib mõnikord tulla lehekülgede kaupa vastuseid. Et te ei peaks soovitud leheni jõudmiseks kõiki eelmisi lehti läbi vaatama, võite lahtri “Mine lehele” järele sisestada selle lehenumbri, kuhu soovite suunduda.

Lahter “Mine lehele” asub otsingutulemuste allosas. Kui te seda kohe ei näe, püüdke leht alla kerida ning otsige lahtrit lehe vasakul pool asuvate tulemuste alläärest.

Lehele suundumiseks trükkige lahtrisse soovitud number ning vajutage klaviatuuril nuppu “Enter”.

Ekilexis on detailotsing, mis võimaldab terminibaasist kindlate kriteeriumide alusel kirjeid leida. Et aga otsing tulemusi sirvides liiga palju ruumi ja tähelepanu ei nõuaks, on võimalik otsingukriteeriumid selleks ajaks peitu klõpsata.

Kriteeriume saab peita otsingukastide all paikneva noolekesega. Et otsing taas avada, tuleks uuesti noolekesele klõpsata.

Kui Ekilex on töötamiskeskkond, siis kogu Ekilexi sisestatud teave saab kõigile avalikuks  Sõnaveebis – avalikus kasutajakeskkonnas.

Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi keeleportaal, kuhu on koondatud info instituudi paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest (sh terminibaasidest). Sõnaveebi kasutavad iga kuu kümned tuhanded inimesed.

Sõnaveebis on koos nii üldkeeleteave (EKI ühendsõnastik, mille eest vastutavad EKI keeleteadlased) kui ka teave arvukatest terminibaasidest, mida Ekilexis koostatakse.

Sõnaveeb asub aadressil https://sonaveeb.ee/.

Sõnaveebi otsingutulemustes kuvatakse ülevalpool üldkeelesõnastikus leiduv teave, allpool aga oskussõnastikes ja terminibaasides leiduv teave. Niisiis peate mõnikord võib-olla lehte allapoole kerima, et erialakeelega seonduvaid andmeid näha. Lugege siit lähemalt, mis eristab eriala- ehk oskuskeelt üldkeelest.

Sõnaveebi uuendatakse kord päevas. Kui lisate uue mõistekirje, võite seega seda Sõnaveebis näha järgmisel päeval.